Baltic Kristina

Baltic Kristina telliti Oy Siljavarustamo/Ab Silja Rederiet (Silja Line) poolt 1969. aastal. Lepinguga ülevõtmine toimus 1971. aastal Höyrylaiva Oy Bore/Ångfartygs Ab Bore (Bore Line) poolt ja lõpetamine nii, nagu Bore I-ga, 1973. aastal Oy Wärtsilä Ab poolt. Laev tegutses Silja Line`i teenistuses liinil Åbo–Mariehamn–Stockholm ja ka Helsingi–Stockholm. Aastal 1980 müüdi Bore I Soome Höyrylaiva Oy/Finska Ångfartygs Ab-le (FAÅ) ja nimetati umber Skandiaks, jäädes samale Silje Line`i liiklusliinile.

1983. aastal müüdi Skandia Stena Line`ile ja nimetati ümber Stena Balticaks. Edasi tuli kiire müük Baltic Shipping Corporationile (Leningrad) ja nime muutmine Iljitšiks. Laev tegutses liinil  Stockholm–Leningrad (Leningrad nimetati hiljem ümber St Peterburiks) ja ka Stockholm–Riia. 1996. aastal müüdi Iljitš maha Maltese kompaniile, kus nimi muudeti Anastasia V-ks, ja 1997. aastal jälle kompaniile Windward Venture Shipping, kus sai nimeks Winward Pride ja oli mõeldud teenindamiseks liinil Barbados–Venezuela. 1997. aasta oktoobris sai laev nimeks Baltic Kristina ja töötas kuni aastani 2000 Estline`i, seejärel aga Tallinkiga. Alates 2002. aastast sai laev õiguse teenindada Riia–Stockholmi liini Riga Sea Line`i all ja kannab nüüdseks nime Rigel.

Tehnilised andmed:

Ehitatud aastal: 1973 Soomes
Peamasin: 13240 kW
Kiirus: 19 sõlme
Pikkus: 128,02 m
Laius: 22,05 m
Süvis: 5,92 m 
Reisijakohti: 548
Kajutikohti: 433
Autokohti: 359
Rajameetrid: 500